1. Mis eriala ja kus koolis sa hetkel õpid? Õpin Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis (BFM) sellisel erialal nagu Integreeritud kunst, muusika ja multimeedia (kõnekeeli IKUMUMU). See eriala jaguneb veel kolmeks: kunstnikud, filmikunstnikud ja muusikud. Mina olen muusika suunal.
2. Mille põhjal tegid valiku selle eriala ja kooli kasuks?
See eriala tundus mulle kõige huvitavam, sest hõlmab lisaks muusikale veel nii palju põnevat. Ma ei tahtnud minna õppima ühte kindlat asja, sest olen alati tundnud oma tugevusi veel mitmel muul alal. Lisaks tahtsin õppida midagi täiesti uut, millega varem väga kokku puutunud ei ole. Samas on tuttav, aga ka täiesti uus. Muusikaga olen tegelenud juba väikesest peale ja seda ka õppinud, seda poolt pigem täiendan ja arendan lisaks ülikoolis, kuid meil on väga põnevaid multimeedia aineid nagu animatsioon, graafiline disain, helidisain helistuudios jne. Samuti tundus BFM kuidagi mõnus jätk Tallinna 32. Keskkoolile. Mulle meeldib kui mu ümber on loovad ja huvitavad inimesed.
3. Kas see oli algusest peale sinu esimene variant? Oli teisi valikuid veel? Kui jah, millised need olid ja miks need ära langesid?
See ei olnud alguses minu esimene variant. See tekkis alles 12. klassi alguses, kui tekkis huvi, kas lisaks muusikale on veel midagi mis mind kõnetaks. Algne plaan oli minna Viljandi Kultuuriakadeemiasse rütmimuusikat õppima. Selles mõttes ei olnud kunagi 100% kindlust ning lõpuks otsustasin mitte proovida, sest tundsin, et see pole päris õige, et tahaksin midagi lisaks. Ma täpselt ei oskagi öelda, miks ma ei proovinud. Olen sellistes valikutes lähtunud alati sisetundest ja see pole mind alt vedanud. Seega proovisin ainult ühele erialale ja usaldasin sisetunnet, et see peab olema õige.
4. Kas oled seni rahule jäänud? Mis meeldib väga ja mis mitte nii väga?
Olen väga rahul. Tunnen, et olen juba poole aastaga meeletult arenenud. Tunnen, et see eriala annab mulle tulevikuks nii palju oskusi ja võimalusi. Mulle meeldivad väga need ained mida õpin. Naudin meeletult seda, et saan igapäevaselt õppida asju, mis mind päriselt huvitavad. Gümnaasiumi kõrval, kus tuleb läbida õppekavas vajalikud ained on see täiesti erinev. Öeldakse, et inimene pole kunagi kõigega rahul, aga hetkel tunnen küll, et olen kõigega rahul ja pole siiani olnud kordagi tunnet, et midagi ei meeldiks.
5. Kuidas uude kollektiivi minek oli? Oli uute sõprade/tuttavate leidmine lihtne?
Juba katsetel suhtlesime paljudega, kes nüüd ka koos minuga õpivad. Kõik läks kuidagi loomulikult ja kursakad on kõik väga toredad. Seega keskkonna vahetus läks väga kergelt ja kordagi ei olnud võõrast tunnet.
6. Kirjelda oma lemmikut tundi seal ja tundi, kust parema meelega puuduksid.
Oeh, see on raske küsimus. Ained muutuvad igal poolaastal ehk sügis- ja kevadsemestril. Mulle on siiani tõesti vist kõik ained väga meeldinud. Eks mõni aine nõuab rohkem tööd ja pusimist, kui teine, aga kui hakkama saad ja kõik tehtud on, siis on väga hea tunne. Enamik ainete “eksamid” on kas filmid, animatsioonid, kontserdid vms, seega õpid ainult iseendale ja see asi, mis lõpuks välja tuleb üllatab ennastki, kas mina tõesti sain sellise asjaga hakkama.
7. Kas ja kuidas valmistas 32. keskkool sind ülikoolieluks ette?
Kindlasti valmistas. Tallinna 32. Keskkool kasvatab minu arvates eluks õigete väärtustega inimesi. Õpetab suhtlema ja iseseisvalt asjadega hakkama saama. Ülikoolis ei käi keegi sul järel, kas kõik oma asjad õigeks ajaks tehtud saad või õigel ajal õiges kohas oled. Ülikoolis hinnatakse ennast juhtivad, iseseisvaid, arutlevaid ja aktiivseid inimesi, seega ma usun, et Tallinna 32. Keskkool valmistab kõiki, kes ise vähegi tahavad, ülikooliks. Muidugi jääb ka suur osa enda teha, kui palju sa keskkoolis pakutavatest võimalustest vastu võtad, sest mina olin hakkaja ja sain väga palju kogemusi, mis ülikoolis kasuks on tulnud.
8. Kellena näed end viie aasta pärast?
No selleks ajaks on mul ülikool läbi, olen kõrgharitud. Ega ma täpselt ei teagi, tahaksin kuskil teles töötada, muusikat teha. Valikuid ja võimalusi on palju, eks ma arenen siin vaikselt ja vaatan mis võimalusi elu pakub. Ei sea end kuidagi piiridesse, et seda tahan teha ja seda mitte. IKUMUMU eriala on kindlasti avanud minu jaoks erinevaid uksi ja näidanud, et mul on nii palju põnevaid võimalusi. Seega olen avatud kõigele.
9. 32.-es olid meie hõbehäälne laululind, kuidas praegu muusika tegemisega on? Kas on ka lootust, et Lõunakõrsikud ühel päeval jälle koos laval musitseerivad? :)
Muusikaga tegelen täitsa igapäevaselt. Ütleksin, et isegi rohkem kui keskkooli ajal. Siis sai küll rohkem esinetud, kuid hetkel tegelen just iseenda arendamisega, nii hääleseade, muusikateooria, ajaloo kui ka arvutis ja helistuudios muusika tegemisega. Kindlasti näeb ja kuuleb Lõunakõrsikutest veel. Ma hetkel ei tea, et millal täpselt, aga usun, et meil on põhjust kokku tulla ja koos musitseerida.
10. Mis nõu annaksid praegustele abiturientidele?
Usaldage sisetunnet ja iseennast. Tean küll, et see ühe suure etapi lõpp tundub hirmutav ja paljudel on mitmeid valikuid, mida edasi teha või siis just teistpidi. Lõpuks, kui olete gümnaasiumis olnud suhtlejad ja hakkajad, siis pole teil mingit muret edasi minna, põnevaks alles läheb.