Sel aastal on suur reede viieteistkümnendal aprillil. Selle tähtpäevaga meenub õpilastele kindlasti koolist vaba päev. Suure reedega kaasneb ka lihavõtete ehk argikeeli munadepüha tähistamine. Seda 19. sajandist tähtpäeva jälgime tänaseni, kuid kahjuks on mõned vanad traditsioonid jäänud unarusse.
Heal lapsel nagu ikka on mitu nime, siis lihavõtted on tuntud veel ülestõusmispühade nime all. Ülestõusmispühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist pärast ristilöömist.
Paljudes riikides on ülestõusmispühad riigipühad, kuid nende pikkus erineb riigiti. Eestis on riigipühaks kuulutatud vaid ülestõusmispühadele eelnev suur reede ja ülestõusmispühade esimene püha. Mitmel pool Euroopas on riigipüha ka ülestõusmispühade teine püha, kuid Eestis on Riigikogus sellekohased ettepanekud korduvalt tagasi lükatud põhjendusega, et Eestis on kirik ja riik lahus ning Eesti ei ole kristlik riik.
Suure reede tähistamise päevakorda kuulub paljudel peredel ka munade värvimine. Munasid on võimalik värvida erineval viisil, alustades sibulakoortest, lõpetades keemiliste ainetega. Värvimisele järgneb tihtilugu munakoksimisvõistlus, kus selgitatakse välja parim koksija. Need tegevused on seotud suuresti vanarahva traditsioonidega, kuid millised vanarahva traditsioonid on jäänud soiku?
Üks toppama jäänud jäänud traditsioon on õige mehe leidmine värvitud munade abil. Vanarahva jaoks ei olnud tähtis, kuidas oli muna värvitud, vaid mis värvi see oli. Igal värvil oli oma tähendus: roosa iseloomustas leebust, roheline lootust, sinine truudust, kollane valelikkust ja roheline tasakaalu. Neid teadmisi kasutades valisid tüdrukud endale sobiva peigmehe. Nimelt lasid nad poistel valida endale mitut värvi munade seast lemmiku ning said seejärel nende valikust sõltuvalt hinnata nende iseloomu.
Tõenäoliselt pole mitte keegi kuulnud suurest neljapäevast. Suur neljapäev oli poolpüha, kus valmistuti suureks reedeks. Sel päeval söödi kergemaid eineid, näiteks suppi. Söödud supid võisid piirkonniti erineda, kuid üks asi oli kindel: kõik puhkasid suurel reedel. Oli väga harv juhus, kui keegi sel päeval üldse kodust väljagi läks.
Igal tähtpäeval on omapärane toit, ka lihavõtetel on kindel menüü laual. Sel päeval pole tähtis mitte niivõrd see, mida teha, vaid millest teha. Lauale sobivad siis muna- ja kohupiimatoidud. See ei tähenda mitte ainult keedetud muna ja pašat, vaid ka näiteks salateid, magustoite või küpsetisi, kus on muna (ja kohupiim) sees. Ja tänapäeval on kindla koha meie lihavõttelaual võtnud sisse šokolaadist munad. Kristlike traditsioonide järgi lõpeb ülestõusmispühadega paast ja võib jälle liha süüa – niisiis on igasugune lihatoit ka laual teretulnud.
See tähtpäev on säilinud küll tänaseni, kuid kahjuks on kaotanud mitmed oma traditsioonid. Õnneks on pinnale jäänud veel munade värvimine, mis on veel tänagi väga populaarne. Menüü pole enam piiratud, vaid süüakse, mida soovitakse. Kahjuks on küll suur reede paljude jaoks vaid vaba päev, kus lihtsalt lõbu pärast värvitakse munasid.