Kuidas olete majandusega seotud?
Minu perel on juba üle 20 aasta metalliettevõte, mis teeb ainult ekspordiks metallist ventilaatoreid. Samuti on minul see tore õnn ja rõõm, et saan aeg-ajalt kooli noorte keskele oma ettevõttest ära hüpata ja saan tagasisidet, kuidas tänapäeva noor mõtleb selles majandusruumis, kus me oleme.
Kuidas on noorte maailmavaade lähiajal muutunud nii, et investeerimine on populaarsemaks muutunud?
Tegemist on hästi laia mõistega, kuid tänane arusaamine majandusest on muutunud palju. Kuna teie põlvkond on nii palju reisinud, on teil hästi palju erinevaid võrdlusmomente. Ma arvan ka, kuna teie tarbimisharjumused on erinevad näiteks sellest põlvkonnast, kes on teist 10 aastat vanemad, toovad need meile majandusse hoopis teised trendid. Lisaks on ka töökultuur tublisti edasi arenenud.
Vastates Mihkel Raua sõnadega, on noored aru saanud, et ettevõtluses ja investeerimises tuleks kõik oma munad eraldi korvides hoida, sest me ei tea kunagi, mis tulevikus juhtuma hakkab.
Kuidas on noorte majandusteadlikkuse kasv maailma muutnud?
Lähiajal nägime selgesti, mis juhtus inimestega, kui nad said oma pensionirahad kätte. Peamine teema on see, et inimesed ei oska kuigi hästi oma rahaga ümber käia. Noorte puhul ma näen jällegi, et need tarbimisharjumused on hoopis teistsugused: te ei oma enam asju ja kuna te asju ei pea omama, ei ole te selles asjade maailmas kinni. Sellest tulenevalt ma arvan, et teie kindlasti oskate säästa rohkem, oskate investeerida rohkem ja paremini kui teist 10-15 aastat vanemad inimesed.
Olulisim probleem tuleneb sellest, et me ei oska endale eesmärke paika panna. Üldjuhul joonistan värsketele 10ndikele ühe pika joone, eesmärkide joone, mille abil selgitan elutee läbimõtlemise tähtsust. Peame endale paika panema, kuhu tahame minna, mida tahame teha ning läbi mõtlema, et iga meie tegevusega kaasneb finants. Selle joone abil saamegi välja kalkuleerida, kui palju see meie tahtmine meile maksma läheb.
Kas tunnete, et olete oma õpetustega maailma muutnud?
Ma ei oska öelda, kas ma tunnen, aga ma väga usun ja loodan küll. Tuues sellesama paralleeli raha kasutamise kohta: täna noored mõistavad, kes on esmane maksumaksja ja kes on teine maksumaksja. Need kreemikoogid, millest tavaliselt tundides eelarve teemade juures kõnelen, on täpselt samamoodi algteadmised, aga need on fundamentaalsed teadmised selleks, et teha üldse mingeid otsuseid.
Minnes tagasi investeerimise juurde, kas investeerimine tasub lõppude lõpuks üldse ära?
Ma arvan, et tasub küll. See, millal investeerimisega alustada, on igaühe enda otsustada. Me ju teame, et raha väärtus ajas muutub. Usun, et me kõik tahame ikkagi teatud eluperioodiks saavutada finantsvabadust. See ei tähenda seda, et peaksime palgatöölt ära tulema, see tähendab mingisuguseid võimalusi. Ma kujutan ette, mida ma mõne aasta pärast tahan saavutada ning astun selleks vajalikud sammud, siinkohal tulebki mängu investeerimine.
Ütlen kohe noortele ka mõne soovituse. Esiteks, võiksid noored käia ja vaadata kõikide Eesti pankade kodulehekülgi, seal on igal pangal kenasti välja toodud, millised on tingimused konto avamiseks ja investeerimiseks. Samuti on mõnel pangal olemas n-ö investeerimiskoolid. Teiseks, kui valid välja mingi valdkonna, kuhu oma raha investeerida, peaksid sa seda hästi tundma. Mul on isiklikke tuttavaid, kes investeerivad näiteks vinüülplaatidesse või samovaridesse. Siinkohal ei ole seda ühtset retsepti, vaid tuleb tegeleda sellega, mis sulle meeldib ja millest sa aru saad. Näiteks ostan Kaubamaja aktsiaid sellepärast, et olen seal käinud ja saan aru, mis see Kaubamaja üldse on ning millega ta toimetab.
Investeerimine on töö, see ei ole niisama lihtne, et ma nüüd ostan ja siis kujutan ette, et raha hakkab kasvama. 10 aasta pärast võtan reisikohvri ja lähen Bahama saartele elama. See päris tõsine töö seisneb majandusaasta aruannete lugemises ja finantsanalüüsis.
Kas füüsilisse objekti investeerimine on kindlam kui näiteks aktsiatesse või võlakirjadesse?
Tegelikult on investeerimine ennustamine. Me ei tea kunagi, kas võidame või kaotame. Ma toon näite: kui ma ostan mõne korteri, on see minu jaoks, nagu sõnagi ütleb “kinnisvara”, see raha on kuskil kinni. Ma ei tea, mis selle korteri hind homme on. Hind võib sõltuda üürihindadest, maapinnast, asukohast ja konkurentsist.
Lisaks mainitud viisidele, kuidas oleks võimalik veel rohkem majandusest teada saada?
SEB pank jagab ettevõtjate tehtud videoklippe näiteks äriideede, meeskonna, finantseerimise ja turunduse teemadel. Samuti peab või vähemalt võiks Eestis lugeda Äripäeva, Directorit ning kindlasti Investorit. Hommikul võiks tõusta kell 6.30 ning lugeda Financial Times’ist viimaseid majandusuudiseid. Kogu aeg tuleks enda silmad lahti hoida ja maailmaelust huvituda. Päevas ma soovitangi võtta 15 minutit, et lugeda, mis maailmas toimub, mis Euroopas toimub, mis Skandinaavias toimub ja mis muidugi Eestis toimub.
Kuidas olete ise investeerimisega seotud? Kas teil on mingisuguseid õppetunde edasi anda?
Mina olen investeerinud oma laste haridusse. Mul on selle üle väga hea meel, kuna mõlemad on saanud maailmas väga palju ringi käia ja näha teistsugust elu. Tegemist on tõeliselt eduka investeeringuga. Ma ka investeerisin ühte stipendiumisse, mis aitab noort haritlast. Kolmandaks olen investeerinud oma ettevõttesse.
Arvan, et investeerimisega on mul kõik hästi läinud. Aga mille pärast? Hästi on läinud sellepärast, et just nimelt on minul kogu aeg see eesmärkide joon silme ees olnud ning selle abil ma olen analüüsinud ja kalkuleerinud. Tean, kuhu ma tahan jõuda ja mis on need riskid, sest nagu ka ettevõtluses on raskemad ajad, on nii ka investeerimises. Kui sa oskad ennustada tulevikku ja sul ei ole pangalaenu, on ka neid keerulisemaid perioode hoopis lihtsam üle elada.