Seekord võtsime sihikule meie enda armsa ja tööka direktor Maarja Merigani. Lisaks kooli 50. juubelile on tulemas ka tema sünnipäev, mis näeb aset 16. detsembril.
Kuidas nägi välja Teie haridustee? Kas teadmine, et tahate koolis töötada, oli juba lapseeas õhus?
Õpetajaks tahtsin tõesti juba üpris varakult saada. Arvan, et 5. klassist alates oli see amet võitnud vahepealsed uitmõtted - hakata korstnapühkijaks või juuksuriks. Olen õnnelik, et juba varakult nii targalt oskasin valida, sest mulle meeldib mu töö! :)
Olen pärit Saaremaalt ning käinud algkooli, põhikooli ja keskkooli erinevates koolides. Gümnaasiumi lõpetasin Kuressaare Gümnaasiumis.
Milline õpilane olite Te ise, kui veel koolipinki nühkima pidite?
Ma olin täiesti tavaline keskmine õpilane. Kiituskirjaline pole kunagi olnud, aga see-eest alati kohusetundlik ja valmis tööd tegema. Lemmikained olid mul kirjandus ja inglise keel. Gümnasistina osalesin etluskonkurssidel.
Koomiline on see, et lugema ma kuidagi õppida ei tahtnud. Ema nägi minuga enne kooli palju vaeva, aga ma arvan, et kooli läksin ma nii, et lugeda siiski ei osanud. Ma lihtsalt ei lasknud end õpetada, vaid voltisin selle Karuaabitsa kokku ja peitsin raamaturiiulisse teiste raamatute taha ära. Aga nii kui lugemise selgeks sain, sai sellest mu lemmiktegevus.
Kas on midagi mida muudaksite Eesti haridussüsteemis? Kui jah, siis mida?
Kui saaks, teeksin klassid väiksemaks, et õpetaja jõuaks paremini iga õpilaseni. Õpetaja koormusnormi tooksin madalamaks, et õpetaja saaks veelgi süvenenumalt ja rõõmsamalt oma tööd teha. Haridussüsteemis võiks olla ka rohkem ressurssi õpilaste õppekäikude rahastamiseks.
Seoses viirusega on ilmunud uus nähtus - distantsõpe. Kas Teie arvates see toimib ning kas see õppevorm võiks ka tulevikus tavaolukorras kasutusel olla?
Distantsõpe toimib ikka selles eriolukorras, et koolielu päris seisma ei jääks. Distantsõpe eeldab õpilaselt tugevat sisemist motivatsiooni ja kodupoolset kontrolli.
Kes tahab õppida, õpib loomulikult ka distantsõppe korral. Neile aga, kelle enda sisemine motivatsioon on madal, võib distantsõpe teha kahju. Kontaktõpet ma distantsõppe vastu ei vahetaks, aga olen seda meelt, et ka tulevikus võiks koroonast sõltumatult aeg-ajalt distantsõppepäevi läbi viia.
Miks valisite enda töökohaks just Tallinna 32. Keskkooli?
Selle valis juhus. Sattusin 1999. aastal ülikooli kõrvalt siia osalise koormusega tööle ja siia ka jäin. Kuna jäin, siis järelikult mulle siin meeldib. Mulle meeldivad meie kooli inimesed - õpetajad, õpilased, vilistlased, lapsevanemad.
Lisaks õpetajaks ja direktoriks olemisele olen siin koolis olnud ka huvijuht ning õppealajuhataja.
Kui oleksite 32. Keskkooli gümnasist, siis millise Aktiivi grupi kasuks otsustaksite? Miks?
Arvatavasti toimetaksin seal, kus koolilehte tehakse ja kirjutaksin lugusid kooliga seotud inimestest. Inimene on väga huvitav materjal - tema kujunemise ja kasvamise lugu; tema valikud ja otsused; tema eeskujud jne. Uurimistöid juhendaksin ka hea meelega just kooliajaloo teemadel. :)
Milline koolisündmus on Teile kõige sügavamale hinge pugenud? Miks?
Väga paljud sündmused on soojalt meeles. Erilisena on mu mälestustes need sündmused, mida ise huvijuhina korraldasin - ,,Tantsud õpetajatega”, ,,Laulud õpetajatega” ja klassidevaheline ,,Laululahing”. Lähiajast meenub aasta kooli saate filmimine meie koolihoovis 1. juunil 2018. aastal. Meenub just see, kuidas seisin kell 5 hommikul koolihoovis lippude juures, jänes jooksis üle staadioni, ja nägin, kuidas igast teeotsast tuli kooli poole õpilasi, et tehnika valmis panna, saates esineda jne.
Muidugi ka kooli 45. sünnipäevale pühendatud kontsert, mis oli samuti võimas ja uhke ning tekitas väga palju emotsioone.
Kurva sündmusena jääb mind eluks ajaks saatma meie kunagise inglise keele õpetaja Heikki Silveti matus, mis toimus aasta enne kooli 45. sünnipäeva, 16. detsembril 2015. aastal.
Millega tegelete ajal, kui Te ei ole 32. Keskkoolis?
Tegelen ikka meie kooliga, aga distantsilt. :) Neid kooliasju jagub teha nii õhtuti kui ka nädalavahetuseti. Aega leian ka oma lapse õpetamiseks ja kevadel aias toimetamiseks.
Millist muusikat Te kuulate? Mis on Teie lemmiklaul?
Mulle meeldib eestikeelne muusika. Selline muusika, kus võib ka laulusõnu kuulata ja need jutustavad mingi loo, mitte ei ole suvaliselt riimuvad sõnad ritta pandud.
Mulle meeldib Ivo Linna ja üht tema lugu kuulasin kord kogu öö ja hommikuks oli see plaat kriibitud. See lugu meeldib mulle siiani ja kannab pealkirja ,,Laula mu laulu, helisev hääl”.
Kas olete rohkem teatri- või kinoinimene? Mis on olnud parim teatrielamus siiani ja mis parim kinoelamus?
Mu süda kuulub teatrile. Filmide sisud ei jää mulle pikaks ajaks meelde ja ka nüüd ei oska ma üht neist eriliselt välja tuua. Teatrielamuse olen saanud Linnateatri etendustest ,,Suveöö unenägu” ja ,,Pál-tänava poisid”. Viimati vaatasin ETV2-st Eesti Draamateatri 100. sünnipäeva puhul näidatud ,,Isamaa pääsukesi” - ka seal olid head näitlejatööd. Hea etendus on minu jaoks see, kui ma vaadates tunnen, et ma tahaks ka lavale!
Kui tekib magusaisu, mille järgi kõige esimesena tõttate?
Mulle maitseb arahhiis suhkrus, aga need võttis Kalev sel suvel tootmisest maha. :)
Mida kardate Te kõige rohkem?
Kardan roomajaid ja kahepalgelisi inimesi.
Kuidas näeks välja Teie ideaalne päev?
Olen varajane ärkaja. Ka mu ideaalne päev algaks varakult, aga siis ei peaks ma märkmikus järge ajama, mis kõik tegemist vajab. Minu ideaalses päevas on mul piisavalt aega lugemiseks, jalutamiseks ja oma lapsega mängimiseks ning ka mitte midagi tegemiseks.